Eile tutvusime põgusalt Antwerpeniga ning magasime 12 tundi. Hommikul ostsin veel kohaliku kõnekaardi, kuohtusin mõõdajoostes korteri omanikuga ning viisin oma nodi uude elukohta (sellest kirjutan hiljem, kui lähemalt tutvust olen teinud). Peale seda võtsime suuna Amsterdami. Harjumatult lühike sõit oli. Võrreldes viimase kahe päeva sõiduga, läksid 200 km vägagi ruttu. Siin maandusime ühes hotellis linna ääres ja siia jääme nüüd kaheks ööks. Varsti mineks linna peale. Antwerpenisse tagasi lähen hoopis rongiga.
Antwerpenist nii palju, et too linn on ehitatud jalakäiatele ja ratturitele. Autoga on seal peaaegu võimatu sõita, parkimisest rääkimata. Total nightmare. Inimesi on nii erinevast rahvusest, rassist ja kultuurist kui veel võimalik. Ja ma ei tea, kas ainult mulle tundub, kuid inimesed on sutsu lühikesevõitu ka. Ja endiselt ei meeldi mulle õlu. Aga mul on veel viis kuud aega seda muuta :P
Ei! Peab ikka kuhugi sööma minema. Viimati söime korralikult.. Raplas vist. tee peal sai ikka näksitud ka, kuid see pole sama. Lähme kesklinna otsima :D
 |
| Jänes Antwerpeni kesklinnas niisama chillimas. |
antwerpenisse ei maksa küll autoga ronida- kitsad tänavad ja võimatu parkida. õnneks on kohalikud autojuhid viisakad ja lasevad "turistas idiotasi" vahele
ReplyDeleteNii tore, et blogi ikka pead. Muidu ma oleks sind Facebookis iga nädal terroriseerima hakanud... (jäta see meelde, kui enam blogi kirjutada ei viitsi) :)
ReplyDeleteSamas rattaga on seal väga hea liigelda.
ReplyDeleteNojah, mind juba ähvardati selle õudusega :P Aga sedasi on parem ka, muidu unustan pooled asjad ära ning räägin iga kord erinevat juttu. Aga igaks juhuks ikkagi hoiatan, et millalgi varsti unustan blogi olemasolu kindlasti. See on lihtsalt paratamatu asjade käik :p