Amsterdam

Meie hotell asub suht linna ääres, või pigem iseseisvas asulas, mis on aja jooksul linnaga üheks sulanud. Meie kutsume seda Hotellikülaks (noh, mina vähemalt).Trammiga sõidab kesklinna pool tundi. Seal on samuti  autoga sõita suht võimatu, kuigi Amsterdam tundub isegi autosõbralikum kui Antwerpen. Too arusaam võib tuleneda ka sellest, et siin pole ise autoga ekselnud. See-eest on nüüd jalgsi küll piisavalt mõõda linna ringi tuiatud. Ja taaskord: igal pool aina jalgratturid. Päris mitu oleks meid hea meelega alla ajanud, kuid meil õnnestus nende eest põgeneda.

Kesklinnas on palju jalakäijatele mõeldud tänavaid ning nende vahel kitsamad varjulised tänavakesed. Hommikul käisime ühel sellisel hommikust söömas. Ma ütlen "hommikul", kuid tegelikult oli see millalgi ühe-kahe ajal. Hommik oli meil hiline. Millalgi 8 ajal ärkasin korra üles ning silmi paotades avastasin, et päike säras otse silma ning ümberringi helendas lumivalge voodipesu (see oli kindlasti tide'i, ariel'i või mõne muu ülivalgeks tegeva vahendiga pestud). See oli küllalt traumeeriv, et ajada mõte ülesärkamisest peast välja.

Kohe saab süüa!

Sellises armsas kõrvaltänavas me einestasimegi.

Üks paljudest kesklinna tänavatest. 

Amsterdam on nüüdsest mu lemmikpaikade nimekirjas.

Sillad ja kanalid on küll siin vägevad. Meenutavad sutsu Veneetsiat.Täna istusime ühes imeilusas kohas kahe kanali ristumiskoha kaldal ning uurisime kohalikku õlu ja siidri valikut. Avastasime, et enamis Amsterdamis müüdavatest õludest on pärit Belgiast ning enamus siiani proovitud Belgias ostetud õludest on pärit Saksamaalt. Kummaline.

Amsterdam Kaisa silmade läbi: soe ja veits kaldus :)

Ah mina siin niisama kanali ääres :P

Päev otsa mõõda Amsterdami tänavaid jooksmine väsitab ikka korralikult.

Vana-uus-vana.

Mõned kodanikud nautisid sooja päeva ikka täiel rinnal :D

Tänavakunsti leidub sealmail ka.

Üks huvitav leid punaste laternate tänava lähistel :)

Meie hotellitoa number. Isegi vastuvõtulaua töötajal lõi nägu särama :D

Lihtsalt suur kari hanesid kanali ääres "hotellikülas".

Vahet pole, mida vennad väidavad, aga türgi pitsa on friikin terav! Nojah, asi võis olla neid jalapeno viiludest , mis sinna rulli oma tee leitsid. Sõime seda küll eile, kuid siiani tunnen põletust.

Homme tutvun kohaliku rongiliikluse olukorraga. Siis kirjutan lähemalt ka oma uuest kodust ning korterinaabrist. Tollest põgusast kohtumisest, mis meil eile toimus, tean ainult, et ta on pärit mõnest Aasia riigist ning suure tõenäolisusega töötab ühes juveeli äris Central Station'is.