Eelmisel nädalal juhtus selline traagiline sündmus, et mu ratta esikumm lõhkes. Nüüd siis olen taas jalamees. Ja see on parajalt õudne. Jalutamise vastu pole iseenesest midagi, kuid nüüd ei ole ma küllalt kiire, et autode eest minema sõita. Nimelt siin autojuhid üldiselt ei vähenda hoogu, kui näevad sind teed ületamas, ning rattaga olin küllalt kiire, et pihtasaamist vältida. Jala mitte. Pealegi on rattaga sõites refleksid palju kiiremad kui jala, sest kõndides ma automaatselt hõljun omas mullis.
Mitu nädalat olen hommikust-õhtuni enamasti koolitöid teinud. Kuid samas olen jõudnud ka tegeleda kultuuriliste ja sotsiaalsete sündmustega. Näiteks eelmisel neljapäeval tähistasime "Little Christmas'it" ehk siis pidasime jõulupidu mõningate erasmuslastega. Igaüks töi mingi traditsioonilise roa, mille me kõik ühiselt hävitasime. Ma tahtsin teha piparkooke, sest verivorsti polnud kuskilt saada, kuid mul puudub ahi ja vaba aeg :P
Eelmisel kolmapäeval käisin ka elus esimest korda ooperis! Täitsa huvitav, kuid samas kummaline. Etendus Mozard'i "Võluflööt", kuid natukene ebatavalises võtmes. Nimelt toimus tegevus kanalisatsioonis, hillbilly/kaboi majas ning vastavas stiilis lavakaunistuste keskel. Öö kuninganna esitas oma kuulsa laulu (ja ka suri) dušši kabiinis.. Üks paha kaboi õmbles kassitopiseid ning esines oma soologa vannis hulpides. Pärast 15 minutit etenduse alguses sain Joanalt sõnumi, mis võttis väga hästi kokku ka minu reaktsiooni - "wtf" :D
Eile oli esimene eksam - kunsti ajalugu, neoklassitsismist
juugendini. Enne eksamit istusime Katariina ja Neige’iga kostüümi disaini
osakonnas ning üritasime meeleheitlikult viimaseid teadmisi ammutada.
Eksam ise läks küllaltki hästi (vähemalt sain läbi),
arvestades, et alustasin õppimist alles päev enne eksamit, ning sain teemaks
halvima võimaliku teema, akademismi. Igast teisest teemast oleksin suutnud
palju fakte ja suuremal määral kvaliteet häma välja loopida (eriti romantism ja
neo-gooti), kuid eeeeeeeei – ma sain teema, millest kõige vähem teadsin. Loomulikult pidin ma sassi ajama akadeemilised
ja neo-klassisistlikud kunstnikud ning siis õpetajaga selle üle vaidlema
hakkama. Lovely.
Kõik lahkuvad järgemõõda. Endalgi tuleb sedasi koduigatsus peale. Õnneks on kogu aeg nii kiire, et pole lihtslt aega melanhooliaks. Täna lahkus Kuba ja Zane, homme Joana, Olga ja enamus teisi. Mõned neist ei tulegi enam tagasi :(
No comments:
Post a Comment