Nädal algas ootamatu haigushooga, mis pidurads ka mu õppimist. Kolmapäevane eksam mõõdus udupilves ning suulise osa juures naersin juba hüsteeriliselt. Enda arust läks täitsa hästi, isegi rääkimine, kuid selgus, et ei. Lugemine ja kuulamine olid mul suurepärased, isegi grammatika sain vaevu läbitud, kuid tänu suulisele osale jäi eksam läbimata. Selle kukkusin läbi ainult selle pärast, et õppejõu sõnul kasutasin liiga palju saksa sõnu. What the hell?! Õnneks polnud ma ainuke, umbes pooled kukkusid läbi, nende seas üllatavalt palju sakslasi. Kuid tõsiselt - nad õpetavad meile KAKS NÄDALAT võõrkeelt ning loodavad, et me oskame seda soravalt rääkida. Sama materiali läbimini võtab neil normaalsel keelekursusle kolm kuud aega. Üks erasmuslane, kes osales ühel teisel keelekursusel, ütles, et nad läbisid samast raamatust umbes poole või isegi vähem. I am not amused.
Suundume nüüd meeldivamate teemade peale. Kolmapäeval kohe peale eksamit oli Artesises Erasmuse infotund ja sain teada, et mu koolis õpib üks eestlane! :D Katarina on kostüümi disaini tudeng Tallinnast ja siin, nagu minagi, üheks semestriks. Nüüd saan ka koolis vahel emakeeles rääkida. ..nojah, seda teen niigi, kuid nüüd keegi mõistab ka, mida ma sonin. Üldiselt tundusid teised erasmuslased toredad ning Olgat ja Zanet teadsin juba varem. Saime väikese ringkäigu kooli peal ka ning tunnen vastupandamatut vajadust mainida, et restaureerimisosakonna tööruume nähes hakkas mul lausa suu vett jooksma. Muide, Nele, ma nägin su freskot ja muid seinamaalinguid! Need on palju ilusamad päriselus :D
Üks mitte nii tore avastus on, et kunstikoolid on samasugused igal pool. Nimelt ei tea ma endiselt oma tunniplaan ega isegi aineid, mida õppima hakkan. Esmaspäeval lähen kohale ning ehk kohtun oma õppejõuga, kes iganes ta ka pole. Loodetavasti saan välisuksest sisse, sest mul pole ka uksekaarti veel. Hetkel on selline plaan, et lähen homme hommikul enne üheksat kohale ning nutan ja kraabin ukse taga, kuni kellelgi must kahju hakkab. Seems like a good plan.
Kolmapäeva õhtul tähistasime keelekursuse lõpetamist "cake party'ga". Igaüks pidi mingi koogi (soovitatult ise küpsetatud) kaasa tooma. Kuna meil Zane'ga oli erasmuse infotund, vähe aega ning mitte m ingisugust viitsimist küpsetama hakata, viisime hoopis viinamarju. Kahjuks jõudsin kogu õhtu jooksul ainult ühte kooki proovida ning seda ka kuna Olga oma tükist ampsu andis, kuna see olevat maailma parim kook. Enamasti olin liiga hõivatud palju tähtsamate tegevustega nagu lauajalgpall. Mulle meelidb, kui palju huvitavaid inimesi Erasmuse pidudel leidub (seda ma küll ei oodanud).Näiteks kohtusin ühe tüübiga, kelle nime kahjuks enam ei mäleta, kuid kes väitis, et kõikidel eestlastel on samasugused silmad ning sõbralik naeratus. Ta pole vist väga paljudega kohtunud :P Ta esitas ka ühe kummalise eestikeelse laulu, mille üks eestlane mitu aastat tagasi õpetanud oli (midagi räimekalast, kes hüppas?).
Reedel käisime kuulsal Vrijdagmarkt'il (tõlkes reede turg). Tuli välja, et see on oksionilaadne sündmus, kus müüakse absoluutselt igasugust pudi-padi. Mul oli suur kiusatus jalgratas osta. Pärast turu lõppu jäi platsile maha palju kola, mida maha ei suudetud müüa. Sealt sain ühe ilusate kaantega hollandikeelse juturaamatu ning, kui ma oleks väga tahtnud, oleks ka täitsa korraliku madratsi tasuta saanud. Üldiselt ongi siin selline süsteem, et kui midagi enam ei kasuta (nt mööbel), siis jäetakse see tänavale ning selle võib vabalt enale võtta, kui jõuad enne prügiautot. Üks päev nägime pikka rida erinevaid tugitoole ning madratseid ühe maja ees, mida suvalised inimesed laiali tassisid. Mõned toolid olid väga ilusad, kuid kahjuks pole mul kuhugi neid paigutada.
Reedel toimus ESN'i korraldatud pub crawl ehk siis pubi ralli, mille eesmätrk oli tutvustada erinevaid kohalikke pubisid. Ma küll ei ole ESN'i liige, kuid tänu minu metsikutele spiooni oskustele sulandusin rahvamassi, sain käele erasmuse templi ning, mis kõige tähtsam, tasuta õlle :) Nood pubid, mida meile tutvustati, olid pigem turistidele suunatud, nagu ühe kohaliku käest teada sain.
Eile läksime Zane'ga Hasselt'i Iva'le külla. See on too linn, kus asub palju elevante. Ja oi kui palju pilte ma neist sain :D Kuna nüüdseks olen juba küllalt tüdinud ja see sissekanne on niigi pikaks veninud, siis kirjutan eilsest põhjalikumalt hiljem, kui pildid kätte saan. Kui kõik hästi läheb, siis juthub see täna, sest Zane arvuti vist loeb mu kaamera mälukaarti. Lets hope it's true :D
coke party ? hmm
ReplyDeleteSure, why not :P
ReplyDelete