Mõttepaus keset nädalat

Eile sain lõpuks seinamaalingute õppejõu Sarah kätte ning tunniplaan hakkab vaikselt paika loksuma. Nüüd ootan veel, millal Tartust mulle paar tähsat paberit saadetakse ja üritan kuidagi cross-over'i ainega ka kuidagi selgusele jõuda. Neil on siin samas väga heal tasemel paberi restaureerimise osakond, AGA nad ei taha lasta mul sealt cross-over'it teha, sest see ei seondu kuidagi seinamaalinguga! The hell! Ma kohtun esmaspäeval uuesti Sarah'ga ning üritan teda veenda, et see on siiski väga hea idee. Teine valik on maalingute restaureerimine; seegi tundub huvitav ja vajalik, kuid ma tahan paberit :P.

Tuli välja, et eile käisid sinamaalingute restauraatorid hoopis praktikal mingit maalingut puhastamas Hollandis.Oojaa, nemad lähevad teise riiki praktikale. Ja ainult üheks päevaks. Ainult 150-170 km. Hollandis! Õnneks lähevad nad järgmine teisipäev uuesti ning ma saan ka kaasa minna :D Väljasõit on kell 7 kooli ees, kuid Joana (üks vitraaži restauraator, kes on siin praktikal) pakkus mulle magamiskohta tema diivanil, mis asub koolist 500m kaugusel. Me peame enne seda vaid Ikea's ära käima, sest tal puudub voodipesu.
Nüüd pean ma leidma ka koha, kust valge kittel muretseda. Kahjuks ei osanud keegi juhatada, kust sellist asja leida.

Täna on kurikuulus StuDay. http://www.studay.be/nl/home Pidu, mis on mõeldud tudengite tervitamiseks. Õnneks pole täna mul ühtegi loengut ega praktilist tundi (vähemalt nii palju, kui ma tean) ning ei pea muretsema ka, kuidas kohale saada, sest ESN kogub erasmuslased kokku ja viib nad kohale. Võtan fotoka kaasa, niiet ehk saan kunagi mõned pildid siia ka panna.

Eile oli filmi õhtu ülikoolis. Tegelikult küll näidati vaid ühte belgia filmi, mille tegevus toimus jõulude ajal Antwerpenis. Kas teadsite, et siin tuleb jõuluvana või siis Sint Niklaas 6. detsembril? Ja ta ei ela põhjas vaid hoopis Hispaanias, kust ta iga aasta laevaga tuleb.Belgians are crazy. Kummaline on see, et Sint Niklaas'il ei ole mingit pistmist jõuludega; 6. detsember on lihtsalt tema sünnipäev ning ta jätab selle puhul laste jalanõude sisse kingitusi. Like I said: crazy! Päkapikkude asemel on tal kaasas kummalistes kostüümides neegripoisid keda kutsutakse Zwarte Piet ehk siis Must Peeter. 

Hasselt ja "Elephant Parade"

Laupäeval käisime Zane'ga Hasselt'is Iva'l külas ning elevantide paraadi vaatamas. Pikemalt seletama ei hakka, vaadake parem pilte :D

See oli esimene elevant, keda nägime. 

Elevantide suveniiripood/keskus.

Iva suur lemmik.

Kaisa, elevant, Zane.

Minu lemmik gei elevant :D

C-C-C-COMBO BREAKER!!

Elevant, Kaisa, Iva, elevant, Zane, elevant.

Leitsime ühe väga põneva suveniiripoe :) 

Kaisa  kodu ja Iva kodu. 

Imeline nurgatagune aiake täis skulptuure. 

Vip-buss ja selle stiilne autojuht. 

See laupäev on Hasseltis muide tänavakunsti festival. 

Een beetje boos

Alright, what in the name of the sun devils is going on?! Esimest korda Belgias olles olen korralikult pahane. Mitte päris vihane, kuid parajalt pahane. Tänane päev pole üldse  hästi läinud, ja kell on alles pool üksteist! Alustame siis tänase  päevaga. Plaanis oli varakult ärgata ning parajalt aega varuda, et end päevaks ette valmistada. See ei õnnestunud - sisse magasin. Seejärel tahtsin täna bussiga kooli minna (naiivses) lootuses kiiremini kohale jõuda. Seegi ei läinud plaanikohaselt. Esiteks on Antwerpeni ühistrandspordi graafiku leidmine netis peaaegu võimatu, kuid kuidagi sain sellega hakkama. Teiseks, suutsin kiirustades vist vale bussi peale minna, sest ma sattusin kuhugi Antwerpeni äärelinna. Muidu pole mul midagi bussiga linnaekskursiooni tegemise vastu, kuid täna oli mul sutsu kiire. Kuidagi sain lõpuks kooli, tunniajase hilinemisega, kuid erasmuslastel on hea vabandus: ma eksisin ära. Nonii, jõudsin lõpuks kohale. AGA kedagi polnud klassis (teisipäeval ja kolmapäeval peaks mul olema stuudio praktika). Läksin siis uurima. Lin (mingi sekretäri laadne tegelane) teatas, et seinamaalingute kolmas kursus sai täna kell 7 kooli juures kokku ning läks ekskursioonile. "Sorry for the lack of communication :)" ....no aitäh. Ma oleks ka tahtnud ekskursioonile minna.

Ega siis midagi, seadsin sammud vaikselt mossitades kodupoole tagasi. Teepeal meenus, et Carolina (seinamaalingute ja kivi osakonna juhataja) mainis eile, et Sarah (seinamaalingute õppejõud) ei ole täna ka koolis. Seda ta loomulikult ei öelnud, et Sarah on ekskursioonil oma kursusega (kus peaks ka mina olema, mida ta väga hästi ka teadis), ning käskis mul kell 8.30 kooli tulla.

Ja tänu sellele juhtumisele kerkisid esile mõtted kõigest, mis on viimaste nädalate jooksul viltu kiskunud. Kogu tee koju vahutasin tasapisi omaette. Pole ka ime, et inimesed must suure kaarega mõõda läksid. Usun, et kõik (enamus) negatiivsed emotsioonid vaibuvad nii pea, kui tunniplaan ja koolielu üldse lõpuks paika loksub. Vähemalt ma loodan..

Koolist veel nii palju, et ma käisin eile oma esimeses loengus- ikonograafia. Kuna ma olen selline agar õpilane, jõudsin klassi pool tundi varem ning kuulasin esimese kursuse materiali loengut. Hollandi keeles loomulikult. Õnneks leidsin mitu abivalmist tõlki :)  Ikonograafia loeng oli väga huvitav ning õppejõud on ka tore. Üldse on siin muidu toredad õppejõud, lihtsalt korralduslik pool on nagu ikka kunstikoolides. Igatahes, seegi loeng toimub hollandi keeles, kuid õppejõud (Ris) seletas tähtsamad asjad ka inglise keeles (kui ma liiga segadusse sattunud välja nägin). Kummaline, kuid selle aine eksamit ja kodutöid ma lausa ootan.

Eile oli taaskord üks ESNi üritus ning kuna ma juba (ikka veel) linnas olin, siis külastasin ka seda. Too oli seekord õnneks küllaltki vaikne, mitte nagu kohalike tudengite pidu lähedal. Eile oli üldse mingi jube möll ülikooli ümbruses. Mieke seletad, et kohalikud tudengid tähistavad kooli algust esimesel nädalal loengutesse mitte minemisega ning pubiralliga.

One week

Terve nädal on märkamatult mõõda lennanud? Võimatu! Nüüd oleks sobinud "Seven Days" pealkirjaks panna :P Liiga palju on juhtunud, et igat juhtumit detailselt kirjeldada. Kuid annan endast parima, et võimalikult rahuldava ülevaate anda :)

Nädal algas ootamatu haigushooga, mis pidurads ka mu õppimist. Kolmapäevane eksam mõõdus udupilves ning suulise osa juures naersin juba hüsteeriliselt. Enda arust läks täitsa hästi, isegi rääkimine, kuid selgus, et ei. Lugemine ja kuulamine olid mul suurepärased, isegi grammatika sain vaevu läbitud, kuid tänu suulisele osale jäi eksam läbimata. Selle kukkusin läbi ainult selle pärast, et õppejõu sõnul kasutasin liiga palju saksa sõnu. What the hell?! Õnneks polnud ma ainuke, umbes pooled kukkusid läbi, nende seas üllatavalt palju sakslasi.  Kuid tõsiselt - nad õpetavad meile KAKS NÄDALAT võõrkeelt ning loodavad, et me oskame seda soravalt rääkida. Sama materiali läbimini võtab neil normaalsel keelekursusle kolm kuud aega. Üks erasmuslane, kes osales ühel teisel keelekursusel, ütles, et nad läbisid samast raamatust umbes poole või isegi vähem. I am not amused.

 Suundume nüüd meeldivamate teemade peale. Kolmapäeval kohe peale eksamit oli Artesises Erasmuse infotund ja sain teada, et mu koolis õpib üks eestlane! :D Katarina on kostüümi disaini tudeng Tallinnast ja siin, nagu minagi, üheks semestriks. Nüüd saan ka koolis vahel emakeeles rääkida. ..nojah, seda teen niigi, kuid nüüd keegi mõistab ka, mida ma sonin. Üldiselt tundusid teised erasmuslased toredad ning Olgat ja Zanet  teadsin juba varem. Saime väikese ringkäigu kooli peal ka ning tunnen vastupandamatut vajadust mainida, et restaureerimisosakonna tööruume nähes hakkas mul lausa suu vett jooksma. Muide, Nele, ma nägin su freskot ja muid seinamaalinguid! Need on palju ilusamad päriselus :D 

Üks mitte nii tore avastus on, et kunstikoolid on samasugused igal pool. Nimelt ei tea ma endiselt oma tunniplaan ega isegi aineid, mida õppima hakkan. Esmaspäeval lähen kohale ning ehk kohtun oma õppejõuga, kes iganes ta ka pole. Loodetavasti saan välisuksest sisse, sest mul pole ka uksekaarti veel. Hetkel on selline plaan, et lähen homme hommikul enne üheksat kohale ning nutan ja kraabin ukse taga, kuni kellelgi must kahju hakkab. Seems like a good plan. 

Kolmapäeva õhtul tähistasime keelekursuse lõpetamist "cake party'ga". Igaüks pidi mingi koogi (soovitatult ise küpsetatud) kaasa tooma. Kuna meil Zane'ga oli erasmuse infotund, vähe aega ning mitte m ingisugust viitsimist küpsetama hakata, viisime hoopis viinamarju. Kahjuks jõudsin kogu õhtu jooksul ainult ühte kooki proovida ning seda ka kuna Olga oma tükist ampsu andis, kuna see olevat maailma parim kook. Enamasti olin liiga hõivatud palju tähtsamate tegevustega nagu lauajalgpall. Mulle meelidb, kui palju huvitavaid inimesi Erasmuse pidudel leidub (seda ma küll ei oodanud).Näiteks kohtusin ühe tüübiga, kelle nime kahjuks enam ei mäleta, kuid kes väitis, et kõikidel eestlastel on samasugused silmad ning sõbralik naeratus. Ta pole vist väga paljudega kohtunud :P Ta esitas ka ühe kummalise eestikeelse laulu, mille üks eestlane mitu aastat tagasi õpetanud oli (midagi räimekalast, kes hüppas?). 

Reedel käisime kuulsal Vrijdagmarkt'il (tõlkes reede turg). Tuli välja, et see on oksionilaadne sündmus, kus müüakse absoluutselt igasugust pudi-padi. Mul oli suur kiusatus jalgratas osta. Pärast turu lõppu jäi platsile maha palju kola, mida maha ei suudetud müüa. Sealt sain ühe ilusate kaantega hollandikeelse juturaamatu ning, kui ma oleks väga tahtnud, oleks ka täitsa korraliku madratsi tasuta saanud. Üldiselt ongi siin selline süsteem, et kui midagi enam ei kasuta (nt mööbel), siis jäetakse see tänavale ning selle võib vabalt enale võtta, kui jõuad enne prügiautot. Üks päev nägime pikka rida erinevaid tugitoole ning madratseid ühe maja ees, mida suvalised inimesed laiali tassisid. Mõned toolid olid väga ilusad, kuid kahjuks pole mul kuhugi neid paigutada. 

Reedel toimus ESN'i korraldatud pub crawl ehk siis pubi ralli, mille eesmätrk oli tutvustada erinevaid kohalikke pubisid. Ma küll ei ole ESN'i liige, kuid tänu minu metsikutele spiooni oskustele sulandusin rahvamassi, sain käele erasmuse templi ning, mis kõige tähtsam, tasuta õlle :) Nood pubid, mida meile tutvustati, olid pigem turistidele suunatud, nagu ühe kohaliku käest teada sain. 

Eile läksime Zane'ga Hasselt'i Iva'le külla. See on too linn, kus asub palju elevante. Ja oi kui palju pilte ma neist sain :D Kuna nüüdseks olen juba küllalt tüdinud ja see sissekanne on niigi pikaks veninud, siis kirjutan eilsest põhjalikumalt hiljem, kui pildid kätte saan. Kui kõik hästi läheb, siis juthub see täna, sest Zane arvuti vist loeb mu kaamera mälukaarti. Lets hope it's true :D

P.S. http://www.imdb.com/title/tt1104806/

Brüssel

Olen täiesti veendunud, et otsus siia tulla, oli üks parimaid otsuseid mu elus. Bloody brilliant! Antwerpen asub nii hea koha peal, et siit saab paaritunnise rongisõiduga väga paljudesse Euroopa suurlinnadesse. Ning minu maagilise 10 korra rongipiletiga võin sõita kuhu tahes Belgias ainult 5 euro eest :)

Täna külastasime poliitilist Brüsselit. Õnneks poliitikani me täna ei jõudnud, küll aga igale poole mujale. Alustasime reisi neljakesi: Nina, Elena, Sam ja mina, kuid reisi lõpuks oli meie arv kahekordistunud. Üksi oleks see reis palju õnnetumalt läinud. Näiteks oleks ma jubedalt ära eksinud ning ikka veel otsiksin raudteejaama :P

Esimene peatus oli "Cathedral of Saint Michael and Saint Gudula". Enamus teist peaks juba teadlik olema, kui suur gooti katedraalide fänn ma olen, ning too "pisike" kirik oli lihtsalt vaimustav. Mul on hunnik pilte sellest. Käisime ka keldris vana romaaniajastu kabeli müüre vaatamas. Kiriku ees platsil oli kaasaegne skulptuur kahest pullist. Nad olid kuidagi kummaliselt armsad seal sellise vägeva ehitise taustal.

Igal pool oli šokolaadi ja vahvli poed. Ma nägin šokolaadist käekotti! Ning isegi kõige odavam supermarketist ostetud šokolaad on taevaliku maitsega samas, kui Eestis poest ostedud odav šokolaad on kergelt plastmassi maiguga. Aga korralikku tomatikastet nad ikkagi teha ei oska.

Üks kohustuslik vaatamisväärsus oli loomulikult Manneken Pis, kes oli seekord riietatud oranzi mustade täppidega kostüümi. Kummaline oli see, et üks võimsate vuntsidega vanaonu käis mõõda tänavaid ringi lükates enda ees suure kastiga käru, millel seisis tollesama purskaevu skulptuur, kes aeg-ajalt pahaaimamatutele turistidele vett kaela pritsis. Mina sain tabamuse otse pähe. Vaatamas käisime ka Manneken Pis'i naisoost varianti, mis oli ühte nurgatagusesse kohta punaste trellide taha ära peidetud, otse Deliiriumi poe kõrvale. Mulle tundub miskipärast, et Deliirium on Brüsseli kohalik õlu. Silte roosade elevantidega oli kõikjal.

Keskväljakul oli käimas Mehhikot tutvustav pidu ning laval oli näha tekiila-sõprade rahvustantsu. Sealsamas võttis meid rajalt maha üks noormees, kes teatas, et abiellub järgmisel nädalal ning enne seda on ta püha kohustus koguda oma särgile naisterahvaste allkirju. Loomulikult olime kohe nõus aitama.

Juhtus ka üks esmakordne kohtumine. Vaateplatvormil aega veetes, kuulsin järsku tuttava kõlaga sõnavalangut. Oma kõrvu uskumata hakkasin meeleheitlikult ringi vaatama ning avastasin, et kohe meie seltskonna kõrval oli teine sõpruskond, kes komenteeris kõike ja kõiki kõva häälega selges eesti keeles! Ma polnud oma Belgias veedetud aja jooksul kordagi ühegi kaasmaalasega kohtunud ning niipea, kui šokist toibusin, läksin nendega rääkima. Tuli välja, et üks neist elas ise Brüsselis ning teised kaks olid tal külas. Loomulikult sai kiirelt fototõestus ka muretsetud, et pärast ei tekiks kahtlusi, nagu oleksin kõik endale ettekujutanud.

Ninaga vaimustusime antiigi poodidest ning vanakraamist, mis seal müügil oli. Avastasime ka ühe eriti laheda vintage poe, milles olid kahjuks hinnad mõistmatult kõrgele krutitud. Müüjaga ka kaubelda ei saanud, sest pikemaks sõnavahetuseks oli ta liialt pilves.

Nüüdseks olen end lõpuks kuidagi koju vedanud ning ei kavatse siit mitte kuskile liikuda enne homset õhtut. Hasselisse lähen järgmisel nädalal. Ehk suudan ka sutsu õppida..

Goeienacht!

4 rooms

Eile oli järjekordne töö ning pärast lõunat läksime linnaga tutvuma. Meid jagati 4-5 liigmelistesse gruppidesse ning anti kätte linna kaart, hollandikeelsed juhised ja ebamäärane suund, kuhu poole liikuda. Tegemist oli mingisugune orienteerumislaadne mänguga, mis pidi meid aitama linnaga paremini tutvuda. Nägin küll paljusid huvitavaid kohti, kuid tänu asjaoludele, et ilm oli harjumatult külm, ning see oli ikkagi võistlus, ei jõudnud ringkäiku väga nautida. Pole hullu, lähen millalgi tagasi ja võtan Kotka ka kaasa. Kas te teatsite, et Antwerpenis on 587 meetri pikkune tunnel, mis läheb jõe alt läbi, ning milleni viivad eskalaatorid on suuremalt jaolt puidust originaalkomponentidega?

Linnatuur lõppes Travel Cafe's, kus meile tehti joogid välja. Seal kogesin oma Belgias veedetud aja esimest klaasitäit head punast veini. See oli imeline.

Õhtul korraldas üks poolakas, Anja, enda juures väikese peo. No umbes 50 inimest oli ta kööki ja rõdule kokku kuhjatud. Vägev oli, sest kuna pea-aegu kõik olid erasmuslased, siis oli seal nii palju erineva taustaga inimesi koos. Üks kohalik oli ka meie seltskonda ära eksinud. Kahjuks ei mäleta enamus inimeste nimesid (ning poolte nägusidki). Inimesed, kelle nimesid ma mäletan, on enamjalt minu grupist ning seda ka ainult sellepärast, et esimesel nädalal oli kõigi laual nimesilt.

Enne peole minekut suutsin ära kaotada ühe kontaktläätse. Oma silma. Ülim osavus. Kraapisin tükk aega silma, aga no mitte kuidagi ei saanud kätte. Mis siis ikka; panin prillid ette ja asusin teele, olles niigi lootusetult hiljaks jäänud. Hommikul avastasin läätse voodi kõrvalt koorikuks kuivanuna torlmurulli seest. Meeldiv.

Hommikul oli raskusi üles tõusmisega, kuid mul oli hea motivaator: me leppisime Zane'ga kokku, et peksame üksteist hommikul üles ning lähme koos kooli. Tuli välja, et oleme pea-aegu naabrid. Ma kahtlustan, et kooli jõudes polnud ma ikka veel kaineks saanud. Mulle tundus, et ma polnud ainuke. Ja Laura valis just selle päeva grammatika keerulise osa seletamiseks. Ta näost oli näha, et meie piinad tegid talle nalja.

Tänase õhtupooliku olen lihtsalt maha lebotanud. Otsustasin, et olen selle ära teeninud. Pealegi sain kõik päevaeesmärgid varakult täidetud: koolitööd varakult tehtud, poes käidud, postkastile oma nimi peale kleebitud, rongipiletid ostedud ning isegi jalanõud tellitud. Lihtsalt metsik, kui kiiresti mul jalanõud siin katki lähevad. Ma kõnnin siin meeletult palju ning jalakäia teed on enamasti kaetud teravate äärtega kivikeste mosaiigiga. Nele, kui sa tead siin mõnda odavat jalanõu poodi, anna teada!

Hommikul on taaskord varajane äratus. Ühel kursakaaslasel, Elena'l, elavad sõbrad Brüsselis ning me läheme homme neile külla. Ja kui pühapäeval ilus ilm on, lähen Iva'le Hasseli külla. Seal on kuuldavasti palju elevante. Lähen asja lähemalt uurima.

Seven days

Ei ole küll seitse päeva mõõdunud, kuid mulle anti suurepärane mõte oma postitustele filmide/õudukate nimed panna. Ma proovin seda teha nii täpselt, kui antud hetkel viitsimist on :D 

Minu esimesed vihmased päevad Belgias. Aga endiselt on päeval palav. Aga täna loodan esimest korda oma imelist vihmavarju kasutada :D 

Pean mainima, et Antwerpen öösel on sutsu hirmuäratav. Vähemalt minu linnaosa on. Nagu Olga ütles, elame "in the bad neighborhood". Oh goody, just what I wanted. No pole midagi, skalpell kotti ja kohe on kindlam tunne :D Esmaspäeval tahtsime sakslastega moodsakunsti muuseumi katusele päikeseloojangut vaatama minna, kuid see oli imelikul kombel pool üheksa juba kinni, kuigi üks sakslane väitis, et oli just mõned päevad tagasi seal sama hilisel tunnil käinud. 

Tutvusime siis hoopis kohaliku õlukultuuriga. Oi, kui ma oma fotoka juhtme kunagi kätte saan, siis panen üles kõik pildid õludest, mida proovinud olen. Üks väga halvasti maitsev õlu, mille ma tollel õhtul avastasin, oli nii jubedas purgis, et see oli lihtsalt vägev! Sellel oli peal roosa elevant läikival sinisel taustal! :D 

Üritasime üles leida ka ühte dzässi kontserdi, mis samal ajal kuskil toimus, kuid me kogunesime vale lava juurde - seal lindistati hoopis mingit telesaadet. Vähemalt oli neil bänd, kes aeg ajalt mängis. Ja hiiglaslikud prozektorid. Ma imestan, et ma pimedaks ei jäänud. 

Ma kahtlustan, et mu aju sai natukene kahjustada tänu sellele, et esmaspäeval nii hilja koju jõudsin. Sest järgmine hommik jõudsin kooli tund aega varem. Sellest sain aru alles klassi ukse taga. Seadsin siis sammud ülikooli kohvikusse tassi kohvi jooma. Seal tegin tutvust ka kohviku töötajatega. Ma olin esimene eestlane, keda nad näinud olid. 

Viis päeva hiljem

Pole viis päeva kirjutanud (tõesti alles viis päeva? Mul on mõõdunud vähemalt kaks nädalat!) ja mitte keegi pole veel mu peale karjuma hakanud. Ma olen väga pettunud teis, Katri ja Tiina. Sedasi küll rallit ei sõideta. 

Ja ongi esimene nädal läbi. Uskumatu, et juba pooleteise nädala pärast on eksamid. ...miks ma seda endale meelde tuletasin? Juba tunnen, kuidas Paan oma paanika-flöödiga ligi hiilib. Ja suuline eksam ei olegi Lauraga (minu grupi õppejõud, kes on minust ainult kolm kuud vanem). 

Samal ajal, kui meil peaks olema hollandikeele eksami suuline osa, toimub Artesis'es erasmuslaste infotund. No aitäh! Õnneks on keele õppejõud küllalt vastutulelikud, et saame eksami varem ära teha. Kuid tore uudis on see, et Artesis (vähemalt selle haru Royal Academy of Fine Arts) on samalaadne kool nagu TKK: seda juhivad kunsti-inimesed, kes on kõrgelennuliste mõtetaga ning peadpidi värvi haisu pilves. Nagu ma Olga (üks Poolakas minu grupist) käest teada sain, on kõik kunstikoolid, olenemata maast, sellised. Lovely. Üliõpilaskaardi saame ka alles 20. See on paha, sest kunsti tudengitel on enamus muuseume ja näitusi tasuta ning rongi ja bussiga saab ka odavamalt sõita, kuid ilma kaartita ei saa midagi. Seni jalutan niisama ringi. 

Minu grupist on veel Artesisest poolakas Olga ja hispaallane Paco (keegi ei suuda ta täispikka nime hääldada ega meelde jätta). Peale selle veel toosama lätlane eelmisest sissekandest, kelle nimi mittekuidagi meelde ei jää. Kuulsin, et keegi on veel, kuid nendega pole lähemat tutvust sobitanud. Kahjuks oleme kõik erinevatel erialadel. 

Mis mind hollandi keele juures lõbustab, on fakt, et eesti keele ja eestlane on Ests. Ja "de keel" tähendab kõri. Mult on korduvalt küsitud, kas eesti keel ja hollandi keel on sarnased. Vastus on kategooriline ei. Eile seletasin Paco'le, et eesti keeles on 14 käänet. Ning kuidas seebikad on mulle õpetanud paar hispaanjakeelset sõna. He was quite amused :) Aga vähemalt ei pea eesti keelseid sõnu kuidagi väänama hakkama - hääldad just nii nagu kirjutatakse.

Eile oli esimese peatüki peale test. See läks täitsa hästi, arvestades, et klassi keskmine hinne oli 51%. Ma sain 10 punkti 17-st ja märkuse "goed" (hääldus "huut", tähendus "hästi"). Ja seda ka sellepärast, et ma ei arvestanud, et eelmisel tunnil õpitud 2. peatüki sõnu testis küsitakse. Esmaspäeval on järgmine. 

Ma ei saa mainimata jätta, et mu korterinaabril on köögis 20 kilone pakk Tai riisi. It's huge! Ta lubas mul ka sealt riisi võtta, kui teada sai, et eestlased söövad ka riisi. Imelik, et ta nii imestunud oli, ma küll ei tea kedagi, kes riisi ei söö. Targemaks sain ka: nimelt too riis, mida müüakse karbis, ei kõlba aasialaste meelest süüa, see on ülejääk. Lahtiselt pakis olev riis on parem. 

Keele kursused

Esimene päev keelekursusel. Kas ma olin närvis? Oo-jaa! Tänu sellele olin ka pool tundi varem ruumi 230 ukse taga. Üksi.Olin just suutnud end veenda, et tegemist on vale kohaga, kui inimesi hakkas juurde tulema. Ühe tüdrukuga saime kohe tuttavaks. Ta on Slovakkiast ning õpib majandust. Kuigi me rääkisime täitsa pikalt ning peale loengu lõppu käisime koos Central Station'i juures kohalikku õlut mekkimas, ei suuda ma mitte kuidagi ta nime meenutada. Oot.. see oli vist Iva. Oli jah, sest ta ütles, et ta hüüdnimi on Iv. Kahjuks asub tema kool hoopis teises Belgia linnas ning ta käib iga päev rongiga Antwerpenis.

Kohtusin ka ühe lätlasega, kes õpib ka Artesis'esning elab minu lähedal ühe algklasside hollandikeele õpetaja juures. Tema oli vist Zane ning ta tuleb Riiast. Kellegi teise nime ma ei mäleta :D

Kohe alguses anti meile kätte testid, kuna nähtavasti meeldivad belglastel testid. Kõik oli hollandi keeles. Pikema lugemisharjutuse juurde jõudes hakkasin kõva häälega naerma. Seal oli isegi üks joonistamis ülesanne.
Testid kontrolliti kohe ära ning nende järgi jagati meid nelja rühma. Minu nime ei kutsutud. Kui sellele pisiasjale tähelepanu juhtisin, kommenteeris keegi tagareast, et ma saan täiesti eraldi rühma. Tuli välja, et üks õppejõud oli mind lihtsalt julmalt vahele jätnud. Armas.

Hommikul algab loeng pool kümme, sest kogemus on näidanud, et erasmuslased ei jõua kella üheksaks kohale :D Mõistev ja vägagi realistlik lähenemine asjale nende poolt.

Ma sain vist teada, kus Jhie töötab. Mõõda joostes vilksamisi nägin teda.. ma vähemalt arvan, et see oli tema. Ja hommikul ütles ta, et õppis ka Antwerpeni ülikoolis (sama koht, kus mul keelekursused toimuvad).

Oeh, väsimus tuli peale. Heidan oma hiiglaslikulte voodile puhkama ning üritan hollandikeele õpikuga lähemat tutvust sobitada. ..I'll be asleep in 5 minutes.