Sess on mõõdas ja kooliga kõik ühelpool. Tulemusi veel ei tea,
v.a. cross-over, kuid olen suht kindel, et 7 ainet said ilusti läbitud,
ülejäänud 2 kohta ei oska arvata. Cross-over on too aine, kus ma ühte maali
restaureerisin. Seal sain 14 punkti 20-st, mis on väga hea saavutus (kõrgeim
teadaolev hinne, mis seal osakonnas saadud, on väidetavalt 17). Kunstiajaloo
eksami, joonistamise hindamise ja stuudio praktika kaitsmise suutsin ilusti
läbida. Ikonograafia eksam oli kerge ning spetsiifilise kunstiajaloo ja
ajaloolise kirjanduse pabereid olid õppejõud enne hindamist juba läbilugenud.
Ainukesed murelapsed minu peas on veel innovatiivsete c/r tehnikate artikkel ja
materjali õpetuse eksam, neid on lihtsalt liiga raske ette ennustada. Kirjutan
õhtul restaureerimis osakonna sekretärile, ehk ta on terveks saanud ning saab
mulle mu tulemused saata.
Asjad on ka enam-vähem pakitud, pooled juba läbi laia Poola
Baltimaade poole teel, ning käsipagasi pakin vahetult enne minekut kokku.
Kummaline mõelda, et ma ei tule võib-olla enam kunagi siia tagasi, ja kui ka
tulen, on kogu olukord teistsugune. Kurb. See sissekanne on minu viimane
Antwerpenist - hüvastijätt selle imelise, hullu linnaga. Tundub, et olen terve
aasta siin veetnud, ilm isegi on otsapidi kevadine. 160 päeva. Vau. Viimased
kaks nädalat olen järjest hüvasti jätnud paljude toredate inimestega. Mõned
neist on selle lühikese ajaga väga kalliks saanud, kuid kahjuks on ka neid,
keda heameelega enam kunagi ei kohtu. Kõik nad on siin veedetud aja tõeliselt
huvitavaks elamuseks muutnud.
Võtsin toa seintelt kõik pildid, linnade kaartid, postkaardid,
kirjad ja oma hiiglasliku päiksepildiga siidiräti maha. Tuba muutus järsult
kõledaks ja võõraks. Täna öösel ei tulnud väga undki. Olen juba kella kahest
saati filme vaadanud ning mõttes kodupoole lennanud. Tund aega veel ja liigun
raudteejaama kohvitassi järele, 6:38 läheb poolteist tundi sõitev rong
Charleroi'sse, kus linnaliinibuss mind lennujaama viib. Minu esimene kogemus
kurikuulsa Ryanair'iga (tõotab tulla huvitav). Riias maandun millalgi poole
kolme ajal. Kuna Zane jõuab alles väga hilja Riiga, siis veedan öö tema juures
ning sõidan Pärnusse alles homme. 30 tunni pärast olengi taas Eestis :D
Algselt oli plaanis see postitus teha hommikul enne äraminekut, kuid nett kadus ära. Nüüd tulevad tervitused ka Riiast. Lennuki pealt maha astudes olid esimesed sõnad, mida kuulsin "püha müristus!". Täitsa kodune tunne tuli peale, eriti pärast Rimi külastades :) Lennujaama tulid vastu kaks lätlast, ühel neist oli käes eesti numbrimärgi stiilis silt minu nimega (kui fotoka kätte saan, teen pilti :D
